Su armsam viimast korda hingab,
tal väsind süda, Kirg on sõnatu,
Usk põlvili ta voodi ette langeb,
ja Süütus silmad sulgeb hääletult.
Vaid Sina, kõik kui loobunud on juba
tal surma väraval võid anda eluluba.
(Sonetid, 61)
Su armsam viimast korda hingab,
tal väsind süda, Kirg on sõnatu,
Usk põlvili ta voodi ette langeb,
ja Süütus silmad sulgeb hääletult.
Vaid Sina, kõik kui loobunud on juba
tal surma väraval võid anda eluluba.
(Sonetid, 61)